Lebensraum

Olles elanud siin korteris nüüd nädala ja õige pisut rohkem, tahan tuua teieni oma lemmikdetailid meie praegusest kodust. Need polegi ehk niivõrd praktilised, kui et niisama vinged või hubased.

Alustan majast endast. Maja fassaad tundub olevat hiljuti renoveeritud ja näeb välja armsalt väikekodanlik.


Meie elame esimesel korrusel. Ülakorrustele viib aga eriti vinge puust keerdtrepp. See näeb küll efektne välja, kuid pole eriti praktiline, kuna iga samm trepil kõmiseb nii kõvasti vastu, et kõik trepil liiklejad tunduvad olema vähemalt väikese elevandi suurused. Selles asjas võib süü osalt ka ukse kaela ajada, sest see on päris õhuke.


Meie korteri esikus meeldivad mulle kaks asja - peegel, mis on meeldivalt suur ja mille ees võib end lõputult imetleda. Peegliraam ise on kitš, aga sellest õhkub teatud ajatut stiilsust.


Veel on esikus vinged riidenagid. Ka need pole just kõige praktilisemad, sest mahutavad vaid kaks-kolm riideeset. Sellest hoolimata on seinast ilmuvad käed mõnusalt sürreaalsed.


Magamistoa lamp on stiilne, kuid selle halb külg on see, et see ei valgusta tuba nii tugevalt kui oleks lugedes silmadele tervislik.


Köögis söögilauanurgas on andy-warholilik seinapilt Audrey Hepburnist. Olen midagi taolist juba ühes Helsingi korteris näinud. See on lahe, kuid selliste piltide massilist müüki peaks piirama, muidu kaotavad need kiiresti oma uudsuse ja originaalsuse.


Sellised on siis katked meie Lebensraumist. Selleks, et tervikut näha, peate ise siia tulema. ;)