Lillõkõsõd!

Nagu eelpool mainitud, on kevadine tärkamisaeg minu meelest ilusaim aeg aastas. Selle postituse pühendan kevadele. Ma võin lõpmatuseni jõllitada kõiksugu pungasid ja õiekesi ning muudkui õhata, kuivõrd rohe-roheline on muru ja puhkevad lehekesed ning kuivõrd sini-sinised on õied ja taevas päikselisel päeval. Olen meeletu lillehull. Eile märkasin selle kevade esimest paksu mesimummi ja kahte liblikat. Ma olin nii-nii lähedal, et üks neist ka fotole püüda, aga see viimane millimeeter, mille võrra ma läheneda üritasin, ehmatas liblika minema ja sinna läks ka mu pilt. Kuldnokki võib aga see-eest iga päev mitu korda näha.
Niisiis, lubage esitleda - see siin on kevad Leipzigis!

Lumikellukeste aeg on juba peaaegu läbi

Teisel Leipzigi päeval rohetas meie maja välisukse kõrval olev põõsas niipalju. Praeguseks on lehed veelgi suuremad

Valged ja sinised tsillad vanalinna ümbritseval rohelisel vööl

Leipzigi ooperimaja kõrval õitses selline põõsas. See on vist mingi varajase sireli sort

Ülased loomaaia kõrval olevas pargis

Ühes kohas leidus neid mutukaid kõnniteel ning teepervel suurte kolooniate kaupa. Kas keegi teab, mis putukad need on?

Eile tahtsime leida üles üht teist parki meie linnaosa läheduses. Kaardile oli märgitud suur roheline ala ja juurde kirjutatud, et seal asuvad väiksed aiad. Arvasime, et tegemist on park-aedadega, aga sattusime hoopis pisikeste aialappide ning veel pisemate daatšadega aedlinnakusse. See oli omaette vaatamisväärsus, sest usinad tädid-onud on oma aialapid seadnud kadestamisväärsesse korda. Ordnung muss sein! Ühtlasi on nad pühade ootuses ehtinud puud-põõsad värviliste munakestega. Nunnu.

"Olli, vaata kui sini-sinine!"

Leia pildilt kolm pühadejänest ja värvilised munad