On peahoone, ei ole peahoonet

Nagu kunagi alguses lubatud, kirjutan nüüd pisut lähemalt ülikooli peahoonest. Tegelikult on see tekst olnud juba pikemat aega soomekeelsena üleval minu ja Olli ühises blogis, aga kuna paljud ei puhu suomea, siis kirjutan selle eesti keeles ümber.

Alma mater Lipsiensis loodi 1409. aastal ning on Saksamaa vanuselt teine ülikool. See on Prahas asuva Karli ülikooli sõsarülikool. Siin õpib umbes 30 000 tudengit.

Kui mäletate, siis esimesel ringkäigul Leipzigi kesklinnas otsisime nagu ullikesed ülikooli peahoonet, mis minu ettekujutluste kohaselt pidi olema vana ja uhke. Kui olime kogu kvartalile tiiru peale teinud, pidime tõdema, et ju siis see meie ees laiutav ehitustallermaa ongi ülikooli peahoone. Või pigem saab seda olema.

Leipzigi ülikoolil oli varem uhke peahoone (Augusteum), mille fassaad ehitati 1890. aastatel ümber. Nende ehitustööde käigus liideti peahoonega ka ülikooli Püha Pauli kirik (Paulinerkirche).

Ülikooli peahoone ja Paulinerkirche 1890

Peahoone ning selle juurde kuulunud kirik lasti aga 1968. aastal õhku. Kuigi ülikoolikirik oli Teises maailmasõjas jäänud täiesti terveks ning peahoone ise oli saanud vaid kergeid kahjustusi, otsustati, et 1953. aastal loodud Karl Marxi nimeline ülikool vajab uut, sotsialistliku ideoloogiaga harmoneeruvat peahoonet.

30. mai 1968, pisut enne kella 10 hommikul. Ülikooli peahoone koos kirikuga lastakse õhku

Selline funktsionalistlik hoone siis ehitatigi. Maja peasissekäiku pandi ehtima hiiglaslik Karl Marxi pronksreljeef. Peahoone kõrvale pandi püsti kõrghoone, mis peaks sümboliseerima avatud raamatut.

Karl-Marx-Universität. Maja oli püsti 1978-2005. Taustaks 'Lahtine raamat'. See on ikka alles.

Marx ja ta semud leidsid uue kodu Leipzigi keskstaadioni läheduses. Ka see oli kompromisslahendus. Mõned tahtsid Marxi vanarauaks müüa, teised pooldasid reljeefi kui lähiajaloo sümboli säilitamist. Nende sõna jäi peale.

Umbes 30 aastat pärast sotsialistliku peahoone valmimist leiti omakorda, et DDR-aegne hoone ei vasta enam tänapäevastele õppe- ja uurimustöö tegemise tingimustele. Niisiis tehti DDR-i kastile üks-null ja hakati ehitama järjekordset uut peahoonet, mis pidi valmima ülikooli 600. aastapäeva pidustusteks.
Kogu ettevõtmist saatis suur mudaloopimine ja draama. Paksu verd tekitas see, kas endine ülikoolikirik tuleks endisel kujul taastada või ei. Hoone projekt tehti valmis, kuid sellele aeti sõrad vastu. Teemasse sekkus isegi Sachseni liidumaa kohus. Asi läks lõpuks lausa nii kurjaks, et toonane Leipzigi ülikooli rektor astus koos kogu ülikooli juhtkonnaga tagasi.

Kiriku rekonstrueerimise poolehoidjad ei saanud aga samuti oma tahtmist. Tehti hoopis kompromisslahendus, mille kohaselt uue peahoone esiküljele lisatakse modernne kirikut meenutav osa, millel on terav tipp ning teravatipulised aknad. Kiriku funktsiooni hoone aga täitma ei hakka.

Uus peahoone peaks välja nägema selline. Popp ja noortepärane

Kogu see kammaijaa peahoone projekti ümber ning erinevad probleemid alltöövõtjatega lükkasid ehitustööde algust nii kaua edasi, et ametlikult on ülikooli juubeliaasta juba pihta hakanud, aga tööd on kõik veel pooleli. Nüüd muudkui aga ehitatakse suure hoolega.

3 nädalat tagasi oldi ehitusega sellises faasis

Tüliõun

Seda, kas peahoone saab valmis 2. detsembriks, mil toimub pidulik aastapäevaball ja muud tähtsad tseremooniad, teab vaid Vanajumal taevas.
Mina silma järgi pakun, et saab nibin-nabin valmis, aga ma pole ka mingi ekspert. Seinad on igatahes püsti. See on juba midagi. 8 kuud on ju veel aega ka. Selle aja jooksul jõuab imesid teha. Nii et pöidlad pihku. Ähk lä'eb õnneks.



Kasutatud pildid leiab originaalis siit:
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/1/15/Augusteum_Leipzig_um_1890.jpg
http://www.sonntag-sachsen.de/wp-photos/0001/08_DSC8127.jpg
http://www.leipzig-sachsen.de/leipzig-uni/universitaet-leipzig.jpg
http://www.spiegel.de/img/0,1020,1271701,00.jpg
http://hpd.de/files/UniLeipzigAula.jpg